1. Kohvilegendid

Kohvi stimuleerivate omaduste avastamise kohta liigub mitmeid legende. Üks vanimatest räägib 850. aasta paiku elanud noorest Etioopia kitsekarjusest, kes märkas, et pärast teatavate marjade söömist muutusid tema kitsed eriti elavaks.

Seejärel proovisid ka mungad neid marju, kuid pettusid nende kibedas maitses sedavõrd, et viskasid marjad tulle. Peagi tungis nende ninasõõrmetesse meeldiv aroom. Mungad olid nii uudishimulikud, et keetsid röstitud viljadest joogi. Sel viisil saadud kohvijooki hakati pidama Jumala poolt saadetud kingituseks, sest see aitas neil pool ööd ärkvel püsida.

Teine legend räägib surevast prohvet Muhamedist, kellele peaingel Gaabriel olevat toonud nõu tumeda eliksiiriga. Tänu sellest saadud jumalikule jõule paiskas Muhamed sadulast 40 rüütlit ning lõi hiljem kõigi aegade suurima islami impeeriumi.

2. Kohvi avastamine

15. sajandi teisel poolel levis kohv Meka ja Mediina kaudu Araabia Kuningriiki ning jõudis aastaks 1510 Kairosse.

16. sajandi esimesel poolel saavutas Osmanite Kuningriik õitsengu tipu. Kohv hakkas mängima üha olulisemat rolli nii Araabias, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses kui ka Kagu-Euroopas. Esimesed kohvimajad avati Damaskuses ja Aleppos vastavalt 1530. ja 1532. aastal.

3. Kohv vallutab Euroopa

Koos kohvi levikuga suurenes järsult ka kohvipuude kasvatamine. Juba 17. sajandi alguses tehti esimesed õnnestunud katsed kasvatada kohvipuid kasvuhoonetes. 1714. aastal saadeti üks kohvipuu kingitusena Louis XIV-le Pariisi. Arvatakse, et sellest taimest põlvneb miljoneid kohvipuid.

4. Kohv 20. sajandil

20. sajandi alguses oli Brasiilia maailma suurim kohvitootja. Tänapäeval pärineb peaaegu kogu kohvitoodang Kesk-Ameerikast, Brasiiliast ja Lõuna-Ameerika troopilistest piirkondadest. Ülemaailmne kohvi tootmine on tõusnud umbes 150 miljoni kotini aastas, sealhulgas toodab Brasiilia rohkem, kui 1/3 kogutoodangust.

Tööstuslik valmisprodukt tõrjus koduse kohviröstimise lõplikult kõrvale. 1901. aastal esitles jaapanlane dr. Sartori Kato esmakordselt lahustuvat kohvi. 1938. aastal alustas firma Nestlé lahustuva kohvi laiemat turustamist.

Kohvitarbimise ulatust peegeldab maailma viimase 250 aasta toorkohvi tarbimise trend.

1750: 600 000 kotti 1850: 4 miljonit kotti 1950: 36 miljonit kotti 1995: 94 miljonit kotti 2000: 103 miljonit kotti.

Kohvi suure nõudluse tõttu on see kuum jook muutunud naftatoodete järel tähtsuselt teiseks kaubaartikliks. Kasvutrendiga on käinud kaasas ka ületootmise perioodid, ülejääkide põletamine, kukkuvad hinnad, ülemaailmne majanduskriis, tarbimise vähenemine kahe maailmasõja vahelisel perioodil ning kohvihindade stabiliseerimiseks sõlmitud ülemaailmsed kohvilepped. Teise maailmasõja järel muutus kohv Saksamaal majandusliku ülesehituse ja majandusime sümboliks. Kohvijoomine oli märgiks selle kohta, et jällegi suudeti endale midagi lubada.