26.04.2022 - Jazzkaar tähendab selle korraldajale, Anne Ermile unetuid öid, ülevaid emotsioone ja ärgast aega. Kuidas ta selle kõigega toime tuleb?

„Festivali ajal on meeleolu ülevam ja ärksam, mingist vahepealsest väljamagamisest ei tasu unistada. Õhtused kontserdid hoiavad veel pikalt oma lummuses,“ ütleb Anne ning lisab, et ilmselt tuleb sel perioodil energia muusikast ja muusikute südameist, aga ka heast ja kvaliteetsest kohvist. Anne joob päeva esimese kohvi tavaliselt kontorisse jõudes. Seal ootab teda ees JURA kohvimasin. Anne usub, et ilma hea kohvita, ei saa ta päeva käima. „Värskelt jahvatatud kohvi aroom on ütlemata mõnus, vist mõnusamgi kui värske heina lõhn,“ ütleb ta. Enne mõnusat kohvi armastab Anne kodus hommikuti venitusharjutusi teha. „Mõned joogast, mõned Shindost. Vahel teen ka „viite tiibetlast“,“ ütleb ta. Pimedal ajal, septembrist maikuuni süütab ta lisaks kaminal küünla– suure jazzisõbra ja abikaasa Ennu mälestuseks. Sellele järgnevad juba tavalisemad rutiinsed tegevused nagu enda korda sättimine ja kerge hommikusöök. 

Head kohvi polnud alati saada

Anne on alati kohvi ja kohvijoomist armastanud. Ka siis, kui veel head kohvi sai harva. „Kohvi hakkasin jooma võib-olla liigagi varakult, sest mu eesti keele õpetajast ema hindas väga oakohvi ja see oli pidupäev, kui õnnestus saada head kohvi. Seda tuli ikka värskelt jahvatada, esialgu vanaaegse mehhaanilise kohvimasinaga, siis juba elektrilisega,“ meenutab Anne. Ülikoolis, Muusikakooli ja konservatooriumi ajal - läinud sajandi kuuekümnendatel ja hiljemgi tuli samuti leppida n.ö. suurest tünnist valatud kohviga tudengite sööklas, mille aroom oli Anne sõnul küll tavaliselt haihtunud. „Lähedalasuvas „Moskva“ kohvikus – vähemasti tundus nii – sai aroomikamat kohvi.“ Et kodusele kohvile paremat maitset anda, lisas Anne sellel erinevaid maitseid. Küll kuivatatud mustsõstraid, kaneeli, jahvatatud kardemoni. „On olnud ka sidruni ja meega kohvijoomise periood,“ meenutab ta. 

Õnneks on täna teised ajad. „Nüüd on meil Jazzkaare kontoris väga kvaliteetne kohvimasin JURA ja kohvioad.“ See, et Jazzkaare kontoris külalistele esimese asjana kohvi pakutakse, on loomulik. Ja variante, millist kohvi pakkuda, on heal masinal ka mitmeid. „Kohvi joomine muudab olemise õdusamaks ja juttu jätkub kauemaks. Kui oad on juhtumisi otsas, siis lähevad tiimiliikmed lausa närvi, kohvita on midagi päevast puudu. Ka olen kuulnud, et nende kohvi tarbimine on kasvanud, sest kontoris on hea kohvimasin,“ ütleb Anne. Jazzkaare muusikud ja tehniline meeskond hindab Anne sõnul väga seda, et festivalil pakutakse neile JURA poolt parimat kohvi. „Hea kohvi on muutunud üheks osaks festivali korralduslikust kvaliteedist. Oleme ka täheldanud, et kui korraldame kontserte paikades, kuhu ei saa kohvimasinat kaasa võtta, siis tehnilise meeskonna ja muusikute hääletoonis kohtab pettumuse noote.“

Meeleolu looja 

Anne ütleb, et meelierutav kohviaroom ja jazzmuusika helid sobivad suurepäraselt kokku. Lausa nii, et ka artistid eelistavad enne lavaleminekut teistele jookidele just paari sõõmu kvaliteetset kohvi. „Suurem osa artiste võtabki enne kontserti mitte lonksu konjakit vaid pigem paar lonksu head kohvi, et hea meeleoluga siis publiku ette minna. Ja ka siis kui pingeline tuurigraafik pole muusikule jätnud piisavalt puhkemomente, on kohv hea abiline ja ergutaja.“ Seepärast on JURA kohvimasinad alati Jazzkaarel esindatud. 

Kuigi Anne on Jazzkaare festivali korraldanud alates 1990-ndast aastast ütleb ta, et festival pole kunagi sama. „Maailm muutub ja ühiskond muutub ja inimeste vajadused ning väärtushinnangud muutuvad pidevalt, nii on ka kunst ja muusika pidevas uuenemises. Jazz on muusika, mis imab kergesti endasse erinevaid mõjutusi kõigist stiilidest ja seejuures jääb keskseks ikka looja ise – tema unistused, püüdlused, mured ja rõõmud, mida ta soovib kuulajatega jagada.“ 

Headus võidab kurjuse

Tänane Eesti jazz on Anne sõnul täiesti oma nägu, parem kui eales varem ja sobitub hästi põhjamaise mõtteviisiga. Selle kevadise Jazzkaare märksõnadeks on 
sõda ja rahu, koostöö ja empaatia. „Sõda Ukrainas on paratamatult pidevalt nii muusikute kui kuulajate mõtetes ja vaid hea muusika suudab mõtted tunniks või paariks teise dimensiooni viia. Headus peab siiski võitma kurjuse ja muusikutel on hea võimalus see emotsioonide tasemel oma loomingus läbi mängida. Rahu, ilu ja headuse vajadus on inimloomuses.“