Liisi Koiksonil on kohviga kena respekteeriv suhe– peale hommikukohvi rituaali pole tarvis neil teineteist liialt tülitada, aga tore, kui vahel kohvikus trehvata õnnestub - ilus kooselu, kus teineteist hoitakse au sees. Aga hommikuti on ta väga oodatud külaline ja selline, kellega tuleb aegamööda ümber käia ja kelle lõhna mööda tube lendlemas tahad tunda. „Hommikune teadmine, et kohvihetk on nüüd käes ja nüüd saab kohvi teha – see on oluline ja hea“ sõnab Liisi naeratades. Lõpuks võib juhtuda, et kohvi on tehtud rohkemgi, kui keha vajab, kuid protsess võlub. „Eks ta ole natuke nagu pahe ka“ tunnistab laulja ja meie ainult noogutame muiates, sest oleme isegi hea meelega selle küüsis. Ja nagu hea hommikusöökki, peab kohv ilus välja nägema – enamasti ilma piimata tume ja kindlasti valge sisuga kohvitassis, et teda ka silmadega süüa annaks. Milline armas detail kohvinautleja elus!
Üht tassi hommikukohvi ei taha Liisi palju ületada, kuid kui samm seab kohviku suunas, siis on esmane refleks ikkagi kohv tellida. Kunagi, kui Liisi alles Tallinnasse kolis, siis nautisid nad sõbrannaga G. Otsa kooli lähedal asuvas Moskva kohvikus käimist, kus premeeriti end Caesari salati ja latte kohviga – „Nagu peened daamid, sest ega see kõige odavam lõbu polnud“ selgitab Liisi. Aga meie usume, et kuidagi peab end ikka hellitama ja kujutleme endki hetkeks mõnda õdusasse kohvikusse.
Kuu aega Liisi peres veetnud JURA J6, kelle kohalolu tõi pererahva aina rohkem kohvimasina taha, pakkus mõnusat luksust ja kohvikukvaliteeti koduköögis. Ja nii palju, kui teeb masin erinevaid kohvisid (vahel rohkemgi, kui juua jõuab), teeb ka aromaatne hea-kohvi-lõhn lae all mõnusaid tiire.