Sel erilisel 2020.aastal läks JURA Z6 külla veendunud pätikohvi-fännile kitarrist Raul Ukaredale.
Raul Ukareda on muusik, kelle loomingusse mahub lisaks lugematutele esinemistele erinevates kooslustes ka bändide asutamine ja Augustibluusi festivali korraldamine. Andekas ja põhjalik kõiges ning intervjueerijate lemmik oma laia silmaringi ja mõttehaardega.
Rauli tavapärane hommikukohv on üks tassitäis pätikohvi ja tassitäis tema moodi tähendab pooleliitrist kruusitäit. „Seda tuleb osata teha”, ütleb ta ning ei teki kahtlustki, et muusik pöörab oma hommikukohvi maitsele igapäevaselt täit tähelepanu. Oad jahvatab ta värskelt ning on veendunud, et kohv peab maitsema hästi ja olema virgutav, kange ja kuum.
Kohvi hakkas Raul jooma üsna hilja, oma kalli abikaasa õhutusel alles umbes 30-aastaselt. Esialgu leppisid nad ükskõik millise kohviga ja peamiselt oli see filtrikohv. Mingil hetkel aga avastasid kaasaga ühiselt, et presskannukohv on oluliselt maitsvam. Ja nüüd, juba päris mitu aastat, leiab Raul, et õige kohvimaitse on siiski ainult ,,pätikohvil”, ehk puru otse tassi ja keev vesi peale. Temperatuuride osas oleme küll klassikaliselt teisel arvamusel, aga absoluutne kohvitõde on, et kohv on looming nagu iga teine ja kes on katsetades oma tõelise kohviarmastuse leidnud – mida olekski meil sinna lisada?
JURA kohvimasinatest oli Raul varem kuulnud küll, mitmel ta sõbral on JURA kodus. Nüüd, kus Z6 endal kodus oli, leidis kinnitust arvamus, et see on mugav ja kiire viis hea kohvi tegemiseks ning suurepärane valik eelkõige neile, kes eelistavad piimakohvisid. Ja kuigi masin muusikut „ümber ei kasvatanud”, oli meeldivaks üllatuseks võimaluste rohkus - tal polnud aimugi, et nii palju kohvivariante üldse olemaski on. Ühtlasi sai kiidetud JURA disain, mis tõepoolest kööki kaunistab. Peamised plusspunktid aga kogunesid JURA-le hoopis Ukareda pere teiste liikmete poolt. Kõigi üllatuseks sai kohvimasinaga teha lisaks piimavahuga kohvijookidele ka kakaod - sellest sai laste-hitt. Piimavahustamist kasutati ikka mitu-mitu korda päevas. Ja... tegelikult sugenes Rauli päevakavva ka hilisõhtune espresso. Sest pätikohvi ta õhtuti juua ei saa, sellega on uni rikutud. Aga espresso-shot hilisõhtul oli igati mõnus ja une kvaliteeti ei mõjutanud. Ukareda ütleb, et õhtused kontserdid nõuavad sageli ekstra kohviannust ja et siis on järgmine päev viletsa magamise tõttu üsna hämar. Aga kunst nõudvatki ohvreid:) Espresso seevastu mingeid probleeme ka hilisõhtul ei tekitanud, nii et...
Kohvi ja jazzmuusika ühisosa nimetades ütleb maailmaklassi muusik tagasihoidlikult, et „... kuigi ma armastan jazzi, ei oska ma seda tegelikult mängida ega saa ka öelda, et sellest sügavuti aru saaksin, kuigi tahaksin. Esinen küll üsna sageli jazzifestivalidel, aga esindan seal hoopis bluusi, mis on jazzi esiisa ja algallikas. Bluus on vormilt lihtsakoelisem ja spontaansem – nagu paljude asjade algvormid kipuvad olema – jazz rafineeritum ja ratsionaalsem. Jazz nõuab täpsust ja keskendumust, bluus pigem õiget emotsiooni. Kohv virgutab ja teeb meeled erksaks ning just seda on jazzi juures hädasti vaja. Kui bluusimehi võib sageli enne esinemist näha õlleklaasiga, siis jazzimehed vist enamasti eelistavad kohvi ja konjakit...”